Polonia Eestis.

Praegu elab Eestis umbes 1500 poolakat, peamiselt Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas, Valgas ja Pärnus. 1989. aastal alustas oma tegevust Poola Kultuuriselts “Polonia”, mis 1995. aastal muudeti Eestimaa Poolakate Seltsiks (aastast 2004 on esinaiseks Halina Kisłacz, 2019. aastal aseesimeheks valiti Igor Bobrovsky). Ühingu eesmärgiks on luua ja hoida sidemeid Eestis elavate poolakate vahel läbi rahvusliku ja kultuurilise tegevuse, mis kajastub Poola kommete ja traditsioonide viljelemises. Organisatsiooni büroos on poola keele raamatukogu ning seal lastele ja täiskasvanutele toimuvad poola keele kursused.

Seltsi “Polonia” eesmärgid ja ülesanded on põhikirjas selgelt määratletud. Eelkõige poola rahvusliku identiteedi säilitamine ja süvendamine, ajalooliste traditsioonide toetamine ja emakultuuri uurimine. Lisaks sellele on tihedate suhete hoidmine oma ajaloolise maa Poolaga.

Läbi aastate Polonia on aktiivselt töötanud Poola heaks, eelkõige kultuuri-, sotsiaal- ja infovaldkonnas. Meie ühing on kultuurivaldkonnas väga edukas. Alates 2007. aastast tegutsev ansambel “Lajkonik” omab oma repertuaaris rahvalaulud ja rahvatantsud. Tänu sellele võtab esimesed kohad erinevates etendustes. Ta osaleb konkurssidel ja festivalidel ning on sageli kutsutud esinema nii Eestis kui välismaal, sealhulgas Poolas. Ansambel on korduvalt autasustatud ja austatud diplomitega.

Meil eestis on nii nimetatud “Poola kohad”, mille eest mäletame ja mille eest hoolitseme. Kuigi Poola ülemvõim Eesti maadel ei kestnud kaua (1582-1629), märkis Poola siiski üsna selgelt oma jälje Eesti ajalukku. Võtame näiteks Tartu Ülikooli. Ülikooli ajalugu ulatub 16. sajandi lõppu, mil Stephen Batory otsusel rajati jesuiitide esindus, mis hiljem muudeti kolledžiks ja ülikooliks. Paljud Poola üliõpilased on lõpetanud Tartu Ülikooli.

Tartu Ülikool.

Tartu Ülikooli hoone seinal avati mälestustahvel kuningas Stefan Batoryle ja Poola üliõpilastele. (Kuningas Stefan Batoryle pühendatakse eraldi artikkel).

Rakveres lossimäel avati monument, mille postamendil on mitmes keeles kirjutatud: “Aastatel 1602-1605 kuulus linn Poola-Leedu Ühendusse.”
Samuti asub Rakveres mälestustahvliga monument, mis on pühendatud väljapaistva Poola ajaloolase Stanisław Herbstile (1907 – 1973), kes on sõjaajaloo ja Liivimaa ajaloo alal tunnustatud autoriteet, umbes 300 teadustöö autor, kes sündis ja esimesed eluaastad veetis Rakveres.

Haapsalis saab näha sõdadevahelise perioodi plakatit, mis teavitab kuulsa tenori Jan Kiepura külalisetendustest.

1918. aastal abiellus Eesti kindral Johan Laidoner poolatar Maria Kruszewskaga. Nad elasid Viimsi külas (Tallinna lähedal) mõisahoones, kus praegu asub Eesti Sõjaväe Riigimuuseum Kindral Johan Laidoneri nimel. Üks saalidest on pühendatud Poola-Eesti suhetele.

Tallinna vana Merevärava juures on mälestustahvel pühendatud 1939. aasta septembris interneeritud Poola allveelaeva ORP “Orzeł” hulljulge põgenemisele.

Rahvusliku identiteedi säilitamine ja tugevdamine on siin elavate poolakate põlvkondade jaoks kõige olulisem eesmärk. Teeme koostööd ühiskonnaühenduste ja Eesti omavalitsusasutustega. Meie jaoks on aga kõige olulisem kontaktid Poola valitsusväliste organisatsioonidega, kes täidavad Poola diasporaa ja välispoolakatega koostöö valitsuse programmist tulenevaid ülesandeid. Tänu sellisele koostööle on meil võimalus korraldada ühiseid kohtumisi teiste riikide poolakatega, mis toob kaasa tulemuslikud lõimumisefektid ning laste ja nooruse puhul tugevdab see eelkõige omavahelisi kontakte ning parendab emakeeleoskust. Võimalus saata lapsi suvelaagritesse, poolakeelsetesse suvekoolidesse on väga oluline, kuigi viimastel aastatel kahjuks see pole tihti realiseeritud. Meie sellistelt viibimistelt naasvatel noortel on oma esivanemate riigist hoopis teine ettekujutus, nad on uhked oma kodumaa saavutuste ja arengutaseme üle.

Alati tähistame selliseid tähtpäevi nagu Polonia ja välispoolakate päev, Põhiseaduse päev, Iseseisvuspäev ja Jõulud, mille puhul tulevad Tallinnasse poolakad üle Eesti. Lapsed ja noored esitavad etendusi, oma kunstiteoseid, loevad poola luuletusi ja laulvad edukalt poola laule. Sellistel kohtumistel alustatakse sõprussuhteid ja tekib täiendav stiimul emakeele oskuse edasi õppimiseks.

Püüame oma töös rohkem tähelepanu pöörata noortega töötamisele. Noored on sild, millega me läheme tulevikku, see on vundament keele ja kultuuri edasikandmisele tulevastele põlvedele.

Poola Selts Eestis on nähtav ka rahvusvahelisel areenil. Siin külastasid meid Poola Vabariigi president Aleksandr Kwaśniewski, Poola Vabariigi presidendi abikaasa proua Maria Kaczyńska, kaitseminister Bogdan Klich, välisminister Anna Fotyga, Poola Vabariigi president ja Nobeli preemia laureaat Lech Wałęsa, samuti peaminister Kazimierz Marcinkiewicz.

Oluline sündmus Eestis elavate poolakate elus oli Seimi (Parlamendi) esinaise Elżbieta Witek saabumine Eestisse 2021. aastal. Oma visiidi esimesel päeval külastas ta Eestis asuvat Poola diasporaad, kus korraldati talle pidulik vastuvõtt. Seimi esinaine hindas oma kõnes kõrgelt Eesti poola kogukonna rolli poola kultuuri ja poola keele säilitamisel ja arendamisel Eestis. Eestis elavad poolakad kinkisid spiikrile omalt poolt rikkaliku kultuuriprogrammi. Kohtumine möödus soojas ja koduses õhkkonnas.

2023. aasta suvel võttis meie Polonia esindaja (aseesimees Igor Bobrovsky) osa Polonia ja välispoolakate VI kongressist, mis toimus Varssavis. Sellised koosviibimised väljendavad rahvuslikku kogukonda, ühtsust isamaaga, aga ka poola kogukonna ja välispoolakate tähelepanu oma kodumaa saatuse pärast.

Seltsi”Polonia” arendamine ei oleks võimalik ilma Poola Vabariigi Suursaatkonna abi ja toetuseta. Oma tegevustes pakub Saatkond suurt abi ja tugi, mis tuleb läbi Poola Vabariigi Suursaadiku ja konsuli toetust ja abi ning alati see on avatud, sõbralik ja südamlik kodu.

Samuti tahaksime öelda, et meie poola kogukond korraldab mitte ainult kultuuriüritusi, vaid osaleb aktiivselt ka Poola ja Eesti vaheliste majandussidemete loomisel. Näiteks meie Polonia liikme (aseesimees Igor Bobrovsky) aktiivsel osalusel asutati 2019. aasta oktoobris Poola Vabariigi presidendi Andrzej Duda osavõtul Poola-Eesti Kaubanduskoda. Nii pandi järjekordne nurgakivi meie riikide vaheliste suhete arengusse.

Täna, vaatamata probleemidele, töötame välja uusi projekte ja vaatame lootusrikkalt tulevikku. Tänane Eesti Polonia omab oma koha Eesti ühiskonnaelus, olles teadlikum oma päritolust ja uhke oma poola juurte üle. Eesti poolakatel võivad olla erinevad elukogemused ja erinevad poliitilised vaated, kuid neil on üks ühine joon: poolakate ja Poola hüvede ehitamine. Tahame oma kodumaa heaks töötada. Paljud kohalikud poolakad teevad koostööd Eesti ühiskonnaga ja säilitavad samal ajal sidemeid oma ajaloolise kodumaa – Poolaga.

Eestist ProAnima jaoks

Igor Bobrovsky

Artykuł został napisany w ramach projektu Akademia Dziennikarstwa Obywatelskiego na Wschodzie

Lugege seda artiklit ka poola keeles

“Publikacja wyraża jedynie poglądy autora/ów i nie może być utożsamiana z oficjalnym stanowiskiem
Kancelarii Prezesa Rady Ministrów.”